Smart Vormsi tegemistest

Juba üle poole aasta on möödas ajast, mil MTÜ Nutikas Vormsi ilmavalgust nägi. Kindlasti on selle aja jooksul paljudel lugejatel uudishimu tekkinud,  kuidas sellel projektil on läinud ja millega on tegeletud. Järgnevalt katsungi anda ülevaate ühingu senisest tegevusest.

Peamiselt on ühing tegelenud enda ja oma ideede tutvustamisega ning tegevuseks rahastuse taotlemisega. Võib öelda, et tutvustamise pool on läinud seni paremini kui finantsvahendite kaasamine. Ühingut ja ideid on tutvustatud isegi riigikogus ja võiks öelda, et Smart Vormsit juba teatakse IT ja energeetika ringkondades, kuid päris kindlasti  peab see töö jätkuma. Sama edukalt ei ole läinud  aga tegevusele rahastuse leidmisega- siin võrrandis on muutujaid rohkem ja kõik ei sõltu ainult iseendast. Esitatud on kaks projekti Leaderi toetusmeetme taotlusvoorudesse, kuid kuna suurt maakondlikku mõju Smart Vormsi tegevus ei taotle, siis tõenäoliselt oli see üheks olulisemaks põhjuseks  miks positiivset  rahastusotsust ühingu taotlusele osaks ei saanud. Lisaks püüdis ühing huvilisi aidata propageerides hiliskevadel ka Vormsi vallalehe vahendusel Kredexi eramajapidamistele mõeldud alternatiivenergia tootmisseadmete toetusvooru. Kuigi kuus Vormsi majapidamist olid sellisest ettevõtmisest huvitatud ja ühing oli huvilistele info vahendamisel ja spetsiifilise paberitöö tegemisel abiks, siis ka siin ei jätkunud raha Vormsi taotlustele. Ühest küljest oli jagatav kogusumma väike, teisest küljest võib öelda, et riik ei ole ilmselgelt valmis energia mikrotootjatega sisuliseks tegelemiseks, kuna enamikel juhtudest ei olnud taotlejal võimalik isegi teoreetiliselt nõutud tingimustele vastata. Tuleb tõdeda, et see iseloomustab paljuski Eesti energeetikasektori hetkeseisu üldisemalt. Kõikide eeltoodud programmide ja projektide ebaedu oleks marginaalne, kui oleks õigeaegselt realiseerunud ühingu peamine ootus- Norra toetusmehhanism “Innovation Norway”. Paraku on taotlusvooru avanemine aina edasi lükkunud ja praegusel hetkel paistab, et oleks suhteliselt hea tulemus, kui ta kevade asemel selle aasta lõpuks avaneks. “Innovation Norway” viibimine tähendab ühingu jaoks mitteplaneeritud ajakadu ning kuna see tähendas ühingule lisaks ka pidevat palgakulu, siis otsustas juhatus loobuda projektijuhi teenetest ja paigutada need rahalised ressursid millessegi konkreetsesse ja käegakatsutavasse.

2012 aasta eelarves olevate vahendite eest otsustati soetada päikesepaneelide on-grid süsteem, mis tänaseks juba koolimaja katuse lõunaküljel asetsevad. Päikesepaneelide maksumusest suurusjärgus 6500 eurot tuli MTÜ Nutikas Vormsi eelarvest ja puudu jäänud ca 1500 eurot lisas OÜ Netgroup. Päikesepaneelid peaksid koolimaja elektriarvet edaspidi vähendama 25-30%. Lisaks on ühing toetanud  vallavalitsust elektriautode avaliku laadimispunkti korraldamisel Kredexi kaudu Hullo parkimisplatsile. Samuti on Nutikas Vormsi teinud AS-le Saarte Liinid ettepaneku paigaldada peagi renoveeritava Sviby sadama territooriumile vormsi-pärased ussi motiiviga LED-valgustid, mis valmisid Vormsi koolis läbiviidud disainikonkursi tööde põhjal.

Eraldi teemana on veel aktuaalsed mobiililevi kvaliteet väljaspool Hullo küla ja kvaliteetse internetiühenduse kättesaadavus. Need teemad vajavad eraldi käsitlemist ja antud artikli raamidesse ära ei mahu. Niipalju võib öelda, et investeeringute suurusjärk levi parandamiseks on mobiilsideoperaatorite esmasel hinnangul ca 120.000 eurot. Selge on aga see, et hea interneti- ja mobiililevi on Smart Vormsi nutikate ideede eelduseks, aga nende kättesaadavus on mõnel pool ebapiisav või puudulik.

Nagu ikka, elu teeb omad korrektuurid, kuid kui plaanitud ajagraafikut mitte esikohale seada, siis Smart Vormsi toimib. Kindlasti peab tõdema, et alustada on tulnud lühemate sammudega kui lootsime, kuid kahtlemata on MTÜ Nutikas Vormsi oma senise tegevusega Vormsi saarele toonud innovatiivsust ja värskust.

 

Jaak Kaabel

MTÜ Nutikas Vormsi juhatuse liige

Vormsi vallavolikogu aseesimees

Seadusemuudatus võib väiketuulikute arvu suurendada

ERR, Ivar Soopan, Haapsalu 29.03.2012

Praegu on Eestis paarkümmend väiketuulikut, kuid seaduste täiendamisel võib nende arv peagi kümneid kordi suureneda.

Haapsalus peetud seminaril said kokku need, kes huvituvad väiketuulikute ehitamisest ja tuuleenergia toomisest, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

Oru vallas Linnamäel elav Tarmo Kadakas on kodus valmis ehitanud tuulegeneraatori, mis toodab tugeva tuulega kuni 2,2 kilovatti elektrienergiat. Kadaka koduõuel masti otsas vuhisev generaator aitab tal majapidamiskulu vähendada ja lisaks on tal ka ühekilovatised päikesepaneelid. Selleks, et oma majapidamist elektrivõrgust täiesti sõltumatuks teha, vajaks ta siiski võimsamaid energiatootjaid.

“Siis peaks olema tuulegeneraator kaks pool kilovatti ja päiksepaneele ka umbes kaks pool kuni kolm kilovatti. Hetkel, kui kui tuult ja päikest on palju, toodad ja müüd ülejääva elektri, ja omatootmist ei ole, siis saad lihtsalt üldvõrgust tagasi osta,” selgitas Kadakas. Continue reading